Jörgen Matthias Talviku 1-foto- Rauno Kais

Jörgen-Matthias Talviku: loll mees ei suuda kiiresti sõita

Autor:Joel Kukk

Lõppenud hooajal motokrossi Euroopa meistrivõistlustel EMX125 klassis neljanda koha saavutanud Jörgen-Matthias Talviku liitus järgmiseks aastaks Suurbritannia meeskonnaga ASA United Husqvarna.

„Uus hooaeg tõotab tulla senistest tunduvalt tihedam, leping uue tiimiga võimaldab mul osaleda 250 ccm masinaklassi tsikliga kõigil Briti ja Euroopa meistrivõistluste etappidel ja kindlasti tahan startida võimalikult paljudel Eesti meistrivõistluste sõitudel,“ rääkis Pärnu motoklubi kasvandik, ühisgümnaasiumis õppiv 17aastane noormees. „Eeldused meisterlikkuse tõusuks on loodud ja minu ülesanne on teha kõik selleks, et nii fännid, tiimipealik Lee Tolan kui kõige suuremad abimehed Karl Saat ja Harri Kullas ei peaks minus pettuma.“

Autori ja intervjueeritava ammune tutvus lubas rääkida sinavormis.

Mida tuli teha, et pääseda prestiižika Briti klubi tiiva alla?

Klubikaaslane Harri Kullas kutsus mind septembris Inglismaa meistrivõistluste viimasele etapile Landrake’i rajale sõitma. Esimeses sõidus olin üheksas ja teises sain neljanda koha. Nautisin seda võistlust täiega, iga sõiduga läks enesetunne paremaks. Pärast võistlust ütles ASA United Husqvarna tiimi boss, et tahab mind näha nende klubis ja mul jäi selle ettepaneku üle vaid rõõmu tunda.
Tiim varustab mind mootorratastega ja mehaanikud aitavad tehnikat korras hoida. Võin öelda nii, et edaspidi saan motospordile pühenduda profitasemel, kuigi esialgu palka ei maksta ja osa kulusid tuleb endal katta. Raha leidmise, treeningvõimaluste otsimise, reklaami ja muu võistlusvälisega tegeleb minu hea sõber Karl ja Harrit võin nimetada oma treeneriks.

Priit Rätsep, Jörgen-Matthias Talviku, Daniil Balandin. Foto: Rauno Kais

Kas võid lõppenud hooaega nimetada läbimurdeaastaks suurte meeste mängumaale?

Nii võib õelda küll, kui arvestada, et alustasin hooaega kahetaktilise 125 ccm tsikliga ja lõpetasin 250 kuubikulise neljataktilise Husqvarnaga. Ei olnud lihtne aasta, kevadel läks põhiaur 9. klassi lõpetamise peale ja see imes mu mõneks ajaks energiast üsna tühjaks.
Plusspoolele võin kanda häid sõite Euroopa meistrivõistluste etappidel, Rahvuste krossil ja Eesti hõbedat. Veidi jääb kripeldama see, et käeulatuses olnud Euroopa pronksmedalist jäi väga vähe puudu, aga kõige tähtsam eesmärk oli läbi lüüa väga tugevas rahvusvahelises seltskonnas. Sain palju uusi kogemusi ja tunde, et liigun õiges suunas. Kiirus oli olemas, nüüd on vaja leida stabiilsus ja õppida väikestest vigadest, et saavutada tulemus, milleks võimeline olen.

Millised võistlused jätsid Sulle läinud hooajal kõige halvema elamuse?

Euroopakate Prantsusmaa etapi eel kukkusin kolmapäeval trennis õnnetult ja terav kivi lõikas küünarnuki katki. Mulle tehti haiglas 18 õmblust ja esialgu mõtlsin, et sõidust ei tule midagi välja, aga laupäeva hommikul tundsin, et alla ei tohi anda ja tuleb igal juhul rajale minna. Avasõidus panin juba teises kurvis külje maha, aga suutsin kümnendana lõpetada. Teises sõidus tekkisid prillidega kohe probleemid ja kuigi kiirust jagus, oli väga keeruline aeglasematest konkurentidest mööda pääseda. Päeva kokkuvõttes sain üheksanda koha punktid ja kukkusin EM-sarja arvestuses kolmandalt kohalt viiendaks.
Juuniorite MM Itaalias oli täielik üles-alla nädalavahetus. Vabatrennis olin kiireim ja kvalifikatsioonis sain oma grupis teise tulemuse, mis andis mulle väga hea enesetunde. Paraku ebaõnnestusid mõlemad stardid ja mul tuli hullult vaeva näga, et rivi lõpust ettepoole pääseda. Teises sõidus tegin mäest alla tulles apsu ja käisin käpuli. Kaotasin mitu kohta ja pärast seda kukkusin korra veel, kuna rütm oli kadunud. Sõidu lõpus kukkus üks konkurent kurvis mätta taga nii, et teda polnud näha ja rajakohtunik samuti kollast lippu ei näidanud. Kallasin hea hoo pealt tema tsiklile otsa, aga jäin püsti, kuid summuti sai kõvasti kannatada ja edasi polnud enam võimalik sõita.
Motokross on juba kord selline ala, kus peab ka õnne olema, pelgalt kiirusest ja heast füüsisest ei piisa. Sellised äpardused teevad küll meele mõrudaks, aga samas lisavad meelekindlust edasi võidelda ja mitte alla anda.

Kui noorelt Sa esimest korda mootorratta sadulasse istusid?

Olin neljane, kui sain pisikese PW marki lasteratta. Esimesed eeskujud olid onupojad Hendrik ja Tamur Talviku, kelle sõite käisime isaga korduvalt vaatamas. Seitsmeselt võistlesin 50 ccm KTMil esimest korda Võru krossirajal, kus võitlesin sõbraga eelviimase koha nimel.

2004. aastal, kui hakkasin sõitma 65 ccm tsikliga, õnnestus võita Eesti meistritiitel. Euroopa meistrivõistluste finaalis sain 13. ja MMil 14. koha.

Aasta hiljem istusid tunduvalt võimsama, 85 ccm tsikli sadulasse. Kui raske oli üleminek noorteklassist juunioride sekka?

Suurema ratta taltsutamine polnud esialgu lihtne ja ma hakkasin usinasti jõutrenni tegema. EMi tsoonivõistluste etappidest oli parim tulemus Lätis saavutatud kolmas koht. Maailmameistrivõistlustel Hispaanias tuli kvalifikatsiooni sõitma 90 nägu. Mul õnnestus finaali pääseda, kus sain 31. koha. Eestis õnnestus võita meistritiitel nii kestuskrossis kui jäärajasõidus.
Aasta 2016 algas väga hästi, kuid kahjuks lõppes juba juunis, kui murdsin Lätis jalaluu. Enne seda olin EMi eelvõistlustel saanud Eestis etapivõidu ja Poolas teise koha. Oli väga raske vaadata kõrvalt konkurentide sõite, aga loobumise mõtteid ei tulnud kordagi pähe.

Kas järgmist hooaega, kui hakkasid sõitma 125 ccm Yamahal, võib nimetada suureks sammuks edasi?

Nii see oli, pääsesin aastaks Yamaha tehase noortetiimi ja sain startida väga paljudel Euroopa radadel. Olid uued ja põnevad väljakutsed ja hakkasin saama korralikke tulemusi erinevate Euroopa riikide meistrivõistlustel, neist parim oli neljas koht Prantsusmaal. Eestis õnnestus võita meistrikuld.

Tänavu kevadel liitusin Tanel Leoki tiimiga A1M Motorsport, aga tänu Harrile saan juba järgmisel aastal oma karjääri jätkata Inglismaa motokrossisarjas, mida asjatundjad loevad Euroopa üheks kõige konkurentsitihedamaks.

Võtan uut väljakutset tõsiselt, treenin praegu kuuel päeval nädalas. Jooksen, ujun, rassin jõusaalis, teen tasakaaluharjutusi ja sõidan tsikliga. Koolis õppimisse suhtun täie tõsidusega. Olen jõudnud arusaamisele, et loll mees ei suuda kiiresti sõita.

,