Klass: Superbike
Peale EMV avaetappi: 12. kohal
Tsikkel: Kawasaki ZX10R
Number: 954
Klubi: Äksi Motoklubi
Kuidas ja millal jõudsid ringrajasõidu juurde?
Tsiklitega hakkasin üldse sõitma 4–5-aastaselt, kui isa ehitas mulle tollal kättesaadavatest materjalidest 50cc mootoriga krossiratta, mida forsseeris nii, et see oli 5-aastase jaoks ikka väga käre pill🙂. Edasi sõitsin erinevate Vene ratastega ja kui juba täisealine olin, ostsin endale esimese päris bike-tüüpi mootorratta.
2006. aastal mõtlesin, et proovin, kuidas on tollal veel vanal Audru rajal sõita. Sealt see ringraja pisik tuli.
Esimene ringrajavõistlus oli 2012. aastal, kui osalesin oma tänavarattaga C-klassi võistlustel. Esimesed aastad olid nn õppimisaastad, kus kukkumisi tuli väga palju. 2013. aastal olin C-klassi üldkokkuvõttes teine.
Edasi liikusin B-1200 klassi, kus esimene aasta oli taas selline õppimise aasta. 2017. aastal lõpetasin üldarvestuses teisena. 2018 oli mulle super aasta, praktiliselt igas sõidus poodiumil ja kokkuvõttes Eesti karikavõitja. Kiirused tõusid nii palju, et 2019. aastaks liikusin Superbike klassi.
Millist rada või radu sulle meeldib sõita?
Eriti meeldivad mulle auto24ring, KymiRing ja Alastaro.
Millised on olnud su karjääri eredaimad hetked?
2017. aastal olin Alastaros poodiumi kolmandal astmel. Üks 2019. aasta eredam hetk oli kindlasti see, kui jagasin Suurel Võidusõidul poodiumi Mihkel Osula ja Hannes Soomeriga, olles kolmandal kohal. Aga oma parimaks võistluseks pean 2019. aasta viimast etappi, kus sõitsime Mihkel Osulaga ratas-rattas 18 ringi stardist finišini.
Mis sind selle ala juures võlub?
Rajal olles saan põhimõtteliselt unustada argielu mured. Ja see paneb vere keema. Adrenaliin on laes, kui ratta selga istun.
Kui palju oled sel aastal treenida saanud?
Vaid kaks päeva KymiRingil, mis küll lõppes teisel päeval kukkumisega.
Esimene etapp ei läinud sugugi nii, nagu plaanis, kuna katkestasin ja tulemust kirja ei saanud.
Nüüd olen kaks päeva auto24ringil sõitnud, kuid taaskord olid tulemused katastroofilised: tsikli täielik häving.
Kas on olnud ka hetk, kus oled mõelnud, et aitab küll? Kui jah, siis mis pani jätkama?
Enne äsjast ratta täielikku hävimist, ei ole kordagi lõpetamisele mõelnud. AGA kuna mul on nii head sõbrad (eriline tänu Mando Niinemetsale!), siis leidis minu juures kodu juba uus ratas. Seega olen 1.-2. augustil Alastaros stardis.
Enne vast ei lõpeta, kui olen Superbike klassis Eesti meister. 2019. aastal kaotasin punktidega Osulale. Ja see jäi hinge kriipima.
Millist aega ja/või tulemust lähed sel aastal püüdma?
Pärnu raja ajaline eesmärk on 1.15. Hetkel on parim aeg 1.17.444, olen eesmärgi poole teel ega näe põhjust, miks sellist aega ei suudaks saavutada. Vanus on küll juba 35, AGA suudan veel vabalt 10–15 aastat nooremaid poisse kiusata 🙂.
