Klass: Superbike
Peale EMV 3. etappi: 6. kohal
Tsikkel: Ducati Panigale V4
Number: 191
Klubi: Vihur Motosport
Kuidas ja millal jõudsid ringrajasõidu juurde?
2007. aastal võttis isa mind ühel täiesti tavalisel suvisel päeval vanavanemate kodust auto peale ja andis teada, et nüüd lähme proovime puhtalt huvi pärast Aravete kardirajal 100ccm Honda ringrajamasinaid. Sellel ajal vedas noorte ringraja sarja Speedline Racing Tarmo Räbovõitra. Esimene trenn jättis sõidust niivõrd hea elamuse, et võtsime vastu otsuse hakata antud sarjas võistlema.
Mis sind selle ala juures võlub?
Olen sellele ka ise tihti mõtelnud ning üritanud leida erinevusi teiste aladega võrreldes, kust tahest tahtmata ringrajale sarnast emotsiooni kätte ei saa. Olen aru saanud, et mind paelub ringrajasõidu juures just kiirus, ohufaktor ja enda vaimse riskipiiri leidmine ja selle proovile panemine. Sõidus kõigele sellele mõeldes kaovad peast ära mis tahes olmeprobleemid ja oled selles hetkes vaid sina, sinu tsikkel ja rada.
Mis on su karjääri parim elamus?
Tooksin siinkohal välja kaks parimat elamust, mille üle kõige rohkem uhkust tunnen.
Üheks on kahtlemata 2019. a superbike tiitli võitmine debüütaastal. Võimatuna näinud missioon, mis algselt oli küll rohkem unistamise ja naljatamise teema, kuid mille asjaolude kokkulangemisel hooaja lõpuks saavutasin.
Teiseks on kindlasti enda sõprade, fännide ja tiimi toel saavutatud aasta mototegu (Team Osula). Ilma igasuguse eesmärgita tekkinud kommuun, mis sai lõpetuseks väärika tunnustuse.
Kas on olnud ka hetk, kus oled mõelnud, et aitab küll? Kui jah, siis mis pani jätkama?
Kindlasti ei ole olnud selliseid hetki, kus olen ise otsustanud, et nüüd aitab. Pigem on erinevate asjaolude kokkulangemine kaasa toonud olukorra, kus on tulnud motospordist aastateks välja astuda ja sellesse naasemine ei ole tundunud enam reaalne.
Millist rada või radu sulle meeldib sõita?
Kuivõrd kiirus on üheks paeluvaks faktoriks, siis tahest tahtmata on parimateks radadeks just kiired rajad. Praeguse kogemuse juures oskan selle vaatenurga alt enda lemmikuna nimetada Misano World Circuiti Itaalias, kus õnnestus koos Vihur Motospordiga 2019 hooaja lõpus treeninglaagris osaleda.
Samuti vaatamata mitmetele vastakatele arvamustele meeldib mulle mingil teatud põhjusel Lätis asuv Bikernieki ringrada. See on rada, kust sa saad kätte sellise emotsiooni, mida sul muudelt Euroopa radadelt ei ole võimalik saada. Taaskord meeletu enda piiride kompamine, riskide vastuvõtmine ja julguse leidmine, et sõita äärmiselt ohtlikul rajal ja teha seda kiiresti. See on rada, kus enamasti jääb kiirus julguse taha seal kiiresti sõita, mitte enda sõiduoskuste või masina seadistuse taha.
Kuidas võtad kokku sel aastal seni toimunud võistlused?
Selle aasta esimeste etappide osas midagi halvasti ei saa öelda, kuivõrd Balti meistrivõitluste teiselt etapilt sain kolmanda koha ja ka Soomes parandasin enda tulemust võrreldes eelmise aastaga. Hooaja üldarvestuses rikkus Lätis tulenevalt sõiduveast tekkinud kukkumine, mis andis konkurentidele niivõrd suure punktieelise, et seda kahe viimase etapiga enam ilmselt tagasi kinni püüda ei ole võimalik. Samas on kukkumine motospordi üks paratamatu osa, mis juhtub varem või hiljem ning selle pärast kindaid nurka visata ei tasu. Kukkumine on vaid faktor, millest tuleb õppida ning millest tuleb tugevamalt rajale tagasi naasta.
Millist aega ja/või tulemust soovid sel aastal püüda?
Ma ei sea endale kindlaid ajalisi piire, mille mittesaavutamisel oleks mul võimalik enda soorituses pettuda. Eesmärk on meil kõigil sama – arendada enda sõiduoskusi ja teadmisi ning läbi selle saavutada iga korraga paremaid tulemusi, kas siis ajaliselt või positsiooni mõttes.
Tulemusega oled rahul, kui sõitsid enda võimete ja oskuste piiril ning tead, et andsid endast rajal 110%.
