HelenUrbanik_02082020_Motoringraja_EMV_II_etapp_Alastaro_434_v

Arvo Alehodžin: “Peale võistlusnädalavahetust on nägu alati naerul”

Arvo Alehodžin võitis vaatamata avaetapi katkestamisele Eesti karikavõistlused klassis C1200 vaid 6-punktise eduga Tarvo Kallase ees, kolmandaks platseerus Maris Grivins (Läti).

Klass: C1200

Eesti karikavõitja 2020

Tsikkel: Honda CBR1000RR

Klubi: Vihur Motosport

Number: 699

Millised olid su plaanid enne hooaja algust ning kas neid tuli pandeemia tõttu palju muuta?

Selleks aastaks oli plaan osa võtta kõigist Eesti karikavõistluste võistlussõitudest ning Pärnu etapil poodiumile jõuda. Mai keskel avanes võimalus soetada küll raskelt kukkunud, aga uuem tsikkel, mis sobis hästi ringraja toorikuks. Pandeemia plaane segi ei ajanud, pigem sain sellega aega juurde, et tsikkel rajavalmis seada. 

Milline oli su selle aasta parim võidusõit? Kõige keerulisem?

Parimaks võidusõiduks pean ilmselt Riias saavutatud vihmasõidu teist kohta. Ma ei olnud kunagi varem vihmaga rajal sõitnud ning pool tundi enne võistlust polnud kindel, kas üldse rajale lähen.

Kõige keerulisemaks osutus hooaja esimene etapp, kus õppisin alles uut tsiklit tundma ning kahjuks lõppes võistlussõit suurel kiirusel kukkumisega. Tsikli remont võttis aega, ning viimase hetkeni polnud kindel Alastaros osalemine. Siiski õnnestus tsikkel napilt kokku saada, viimased poldid keerasin kinni vaid paar tundi enne Soome laeva väljumist.

Mida arvad Pärnu ringrajast?

Pärnu ringrada on siiski kodurada, kus tunnen ennast kõige kindlamana.

Räägi veidi oma taustast — kui kaua sa oled võidu sõitnud ja millised on seni olnud sinu tipphetked?

Esimesest võistlusest osavõtt aastal 2017 tuli mulle ootamatult. Sain kõne, et Sander Luisk oli võistluseelses trennis kukkunud ning mina võiks teda asendama tulla. Sander ise murdis kukkumisega vist neli ribi ning ta ratas oli täielikult katki. Järgmine hommik kell 8 olin raja ääres ning seadsime ühise pingutusega ratta võistlusvalmis. Enne kvalifikatsiooni sain teha ühe vabatreeningu, mille teisel ringil, Veldi kurvist välja tulles, purunes mul kombe lukk ning kombe muutus langevarjuks. Sandri isal õnnestus kuidagi see lukk kokku saada ja olin siis päev otsa kombes, ei julgenud seda lukku enam lahti teha.

Peale seda osalesin pisteliselt etappidel, kuni sellel aastal õnnestus osa võtta kõikidest sõitudest.

Mis sulle võidusõidu juures kõige enam meeldib? 

Mulle meeldib võistlustega kaasnev adrenaliin, emotsioon ning eneseületamine. Peale võistlusnädalavahetust on nägu alati naerul ja tuju hea. Ja see hetk enne starti, oodates starditulede kustumist, on kirjeldamatu.

Millised on plaanid järgmiseks hooajaks?

Järgmine hooaeg osalen B klassis ning proovin pakkuda konkurentsi sealsele poodiumile. Selle jaoks püüan leida võimalust ja aega, et hooaja jooksul rajal trenni teha ning pöörata tähelepanu tsikli seadistamisele.

Arvo Alehodžin: “After race weekend, I’m always happy”

Despite the crash and DNF of the opening round, Arvo Alehodžin won the Estonian Cup in the C1200 class with only a 6-point lead in front of Tarvo Kallas, P3 went to Maris Grivins from Latvia.

Class: C1200

Estonian Cup winner 2020

Bike: Honda CBR1000RR

Club: Vihur Motosport

Number: 699

What were your plans before the beginning of the season and did you have to change

them much because of the pandemic?

For this year, the plan was to take part in all Estonian Cup competitions and reach the podium in the Pärnu round. In the middle of May, there was an opportunity to buy a heavily crashed but newer bike, which was well suited as a donor for circuit racing. The pandemic did not interrupt my plans, but rather gave me more time to get the bike ready.

What was the best race for you this year? The most difficult?

I think the best result was second place in the wet race in Riga. I had never competed on the track in the rain before and half an hour before the race I wasn’t sure if I was going to go on the track at all.

The first round of the season turned out to be the most difficult, where I was just getting to know the new bike and, unfortunately, the race ended in a high-speed crash. It took time to repair the bike, and until the last minute, my participation in Alastaro was uncertain. However, the bike was assembled at the last minute, I tightened the last bolts just a few hours before the boat to Finland departed.

How do you like the track in Pärnu?

After all, the Pärnu circuit is the home track where I feel most comfortable.

Tell us a little about your background — how long have you been racing and what

have been the highlights thus far?

Participation in the first competition in 2017 happened unexpectedly. I got a call that Sander Luisk had a crash in the pre-competition practice and I could come to replace him. Sander himself broke four ribs in the fall, and his bike was completely broken. The next morning at 8 I was at the track and with a joint effort, we got the bike ready for the race. Before qualifying, I was able to do one free practice, in the second lap of which, when I got out of the Velt corner, the zipper of my suit broke and the suit turned into a parachute. Sander’s father somehow managed to get zip the suit up and I wore the suit till the end of the day, I didn’t dare to open this zipper anymore.

After that, I participated in the competitions at random until I managed to take part in all the rounds this year.

What do you enjoy most about racing?

I like the adrenaline, emotion, and overcoming myself that comes with competitions. After the race weekend, I’m always happy and the mood is great. And that moment before the start, waiting for the start lights to go out, is indescribable.

What are your plans for the next season?

Next season I will step up to the B-class and I will try to fight for the podium positions. To do this, I try to find the opportunity and time to train on the track during the season and pay attention to setting the bike up.

,