1973_jarvakandi_speedway

Eesti motosport tähistab tänavu 100ndat juubelit

Eesti Mootorispordi Föderatsioon ja Eesti Autospordi Liit saavad sellel aastal 100 aastaseks, mis tähendab, et hooaeg tuleb tavalisest kindlasti pidulikum ja huvitavaid lisaüritusi peetakse terve aasta jooksul.

Esimese suurema kahe alaliidu ühisüritusena toimus eile MOMUs Mootorispordi kuulsuste seina avamine ning aasta suurim üritus saab olema 14. augustil Tallinna Lauluväljakul toimuv perepäev, kus saab näha viimase 100 aasta võidusõidutehnikat, tutvuda praeguste mootorispordialadega ning toimuvad ka võidusõidud.

EMFil on plaanis ka endi motospordile pühendatud üritused, kuid need sõltuvad hetkel veidi Eestis ja mujal maailmas valitsevast olukorrast, aga niipea, kui asjad selged, siis anname kõikidele ka nendest koheselt teada. Lisaks on plaanis korraldada ka kõikide motohuviliste vahel erinevaid konkursse.

“Selle suure juubeli puhul on loodud ka eraldi koduleht automoto100.ee, kust võib leida nii ajaloolise info, kui ka kõik värsked Eesti mootorispordi uudised ning tulevaste ürituste kalendrid ja palju muud,” rääkis EMFi peasekretär Rauno Kais. “Antud leht on hetkel veel tagasihoidliku infoga, kuid sellest saab tulevikus olema koht, kuhu on talletatud kõik meie olulisemad saavutused ja sündmused läbi viimase 100 aasta. Samas uueneb see leht pidevalt ajas edasi, et ka 110 ja edaspidistel juubelitel oleks rahval koht, kust seda väärt infot ammutada.”

Väärika juubeli puhul valmis ka uus logo, mille autoriks on kirjakunstnik ja kujundusgraafik Mart Anderson, kes on loonud muuhulgas ka oma kirjatüübi Eesti Jalgpalli Rahvuskoondisele.

Eesti Vabariigi mootorispordi sünnikuupäevaks loetakse 28. augustit 1921, mil marsruudil Tallinn-Rapla-Tallinn peeti võidusõit kaheksa auto ja kahe mootorratta (1 soolo ja 1 külgkorv) osavõtul. Esimese sõidu pikkus oli peaaegu 150 kilomeetrit ja kulges marsruudil Tallinn – Orgita – Rapla – Tallinn. Ürituse start ja finiš olid Tallinnas Kalevi spordiväljakult (Viru ja Tallinki hotelli vahel) ning võidukihutamise korraldajaks oli Eesti autoomanikkude ühisus. Tsiklitest lõpetas ainult külgkorvisõitja A. Kiin, kuna soolomees E. Raus ei võtnud pumpa kaasa ning peale mitmeid rehvipurunemisi otsustas ta sõidu pooleli jätta. Samas pidi ka Kiin oma sõidu jooksul paar korda parandama.

Kuigi Eesti Vabariigi auto- ja mootorrattaspordi sünnipäevaks peetakse 28. augustit 1921, siis esimene Eesti pinnal toimunud tsiklivõistlus peeti juba 1913, kus sõideti Tallinnast umbes 50 kilomeetrit Narva suunal ja tagasi.