31. jaanuaril sõideti Ungaris, Budapestis järjekordne Super Enduro etapp, kus osales ka meie enduurosportlane Miko Põder. Kuna autoga sõit oleks olnud pikk ja kurnav siis otsustas Miko koos oma kaaskonnaga Budapesti minna päev varem ja seekord lennukiga, et saaks töönädalast maksimaalselt puhata ja keskenduda reedselele ametlikule võistluseelsele treeningule ning võistlemisele.
Edasine asjade kulg tõi aga pöörde, mida oleks isegi kehvemas unenäos ette näha. Võistlustehnika transport, mis pidi tooma kohale Miko mootorratta ja kogu vajaliku varustuse, jäi tehnilise rikke tagajärjel enne Riiat tee äärde. Kohe oli selge , et varustus ja Husqvarna võistlusmasin Budapesti ei jõua. Olukord, mis tavaliselt tähendaks võistluse lõppu pani Miko ning kaaskonna tegutsema ja otsima olukorrast väljapääsu.
Kuna Ungari pealinna oli kohale lennatud, et võistelda siis allaandmine ei tulnud kõne allagi ja tuli leida väljapääs. Päästjaks osutus läti motosportlane Inguss Supe, kellel oli kaasa võetud ka varu võistlusratas. Võõra rattaga võistlemine pole ideaalne, aga veel kehvem variant on starti üldse mitte minna. Lisaboonusena osutus ratas sama margi rattaks, millega Miko tavaliselt võistleb, Husqvarna – küll väiksema kubatuuriga, kuid eeldatavasti sarnase tunnetusega.
Lisaks võistlusmasinale oli Inguss’el pakkuda ka osa vajalikust sõidu-, ja turvavarustusest mida ta oli valmis lahkesti laenama. Kõik, mida lõunanaabril polnud laenutada, tuli koha pealt osta. Budapesti motopoodidest oli vaja leida sobilikud saapad, põlvekaitsmed ja muu vajalik nipet-näpet. Pärast mitut poekülastust saadi kogu komplekt päeva lõpuks kokku.
Vajaliku varustuse ostmine sai võimalikuks tänu kodustele enduurosõpradele, kes kiiresti reageerisid sotsiaalmeedia üleskutsele ning aitasid ootamatu lisakuluga hädast välja. Sellised hetked tuletavad meelde, kui ühtehoidev on Eesti enduuro kogukond.
Kui ratas ja varustus olid olemas, kleebiti masinale tavalisest teibist võistlusnumbrid külge ning suunduti tehnilisse kontrolli. Vaatamata robustsele kleepimistööle, ei tekkinud tehnilises kontrollis takistusi – isegi teibitud numbrid osutusid sobivateks.
Kuna reedene treeningpäev kulus olukorra lahendamisele siis “uue” rattaga sai Miko tutvuda alles võistluspäeva hommikul treeningsõidus, kuid tunnetus tuli üllatavalt kiiresti ning oli sarnane enda võistlusmasinale, mis kasvatas kiiresti enesekindlust.
Seekordne võistlusrada oli väga tehniline ja päris “huvitavate” takitustega, mis esitasid väljakutseid ka kõige staažikamatele võistlejatele. Konkurents oli FIM SuperEnduro Europe European Cup klassis väga tihe ja tuli minna kindla peale. Eelsõite sai võetud võimalikult maksimaalse ettevalmistusena, et “Last change” sõiduga pääseks kindlasti finaali, mis ka planeeritult õnnestus.
Esimeses finaalsõidus oli veel tunda põhjamaist tagasihoidlikkust ning kohanemist, masina ja tehniliselt raske rajaga, mis andis tulemuseks 11. koha. Teises finaalis oli juba rohkem usaldust ja hoogu ning see kajastus ka tulemuses – 7. koht. Kahe finaali kokkuvõttes 10. koht ja väärtuslikud 14 punkti.
Budapesti SuperEnduro etapist kujunes vägagi positiivne lõppakord ning saab tõdeda – lõpp hea, European Cup 14 punkti ja ees ootamas on veel üks etapp 07. märtsil Prantsusmaal Douai’s
Suured tänud kõigile toetajatele ja abilistele:
@supe.inguss.946 · @agrislogins ·@freetimemotokeskus · @mattiasannuk · @eestimotosport · @toroid_designs · @ottori_oy · @semtoü · @velomoto · Argenta OÜ · Silveteks OÜ
ning kogu enduurokogukonnale
