Oktoobriga hakkab Eesti mootorrattaspordi hooaeg vaikselt lõpule jõudma. Rahvuste motokrossil saavutatud 12. koht, sügisesed kestuskrossid ja viimased võistlusnädalavahetused annavad põhjust möödunud kuudele tagasi vaadata. Samal ajal algab ettevalmistus järgmiseks aastaks ning külmade saabudes võivad mootorrattad taas rajale jõuda, sedapuhku juba jääl.
Kui oled harjunud nädalavahetustel krossitulemusi jälgima või ise võistlusraja ääres käima, võib sügise teine pool tunduda tavapärasest vaiksem. Võistluskalender hõreneb, rajad muutuvad porisemaks ja suurem osa sõitjatest hakkab mõtlema järgmisele hooajale.
Mootorrattaspordis ei tähenda hooaja lõpp siiski seda, et tehnika lihtsalt garaaži seisma jääks. Osa sõitjaid jätkab võistlemist, teised keskenduvad füüsilisele ettevalmistusele, ratta hooldusele ja uue hooaja plaanidele. Talvel lisandub veel üks võimalus: kui ilm lubab, saab mootorrattaga võistelda ka jääl.
Eesti koondis lõpetas Rahvuste motokrossi 12. kohal
Oktoobri alguses Prantsusmaal Ernées toimunud Rahvuste motokross oli Eesti krossisõprade jaoks sügise üks tähtsamaid sündmusi. Maailma tugevamate motokrossiriikide konkurentsis saavutas Eesti koondis 12. koha.
Koondisesse kuulusid Jörgen-Matthias Talviku, Sebastian Leok ja Kaarel Tilk. Kõige silmapaistvama üksiktulemuse tegi Talviku, kes lõpetas avasõidu kaheksandana. Eesti koondis kogus kokku 109 punkti.
Rahvuste motokross erineb tavalisest individuaalsest võistlusest selle poolest, et iga sõitja tulemus mõjutab kogu koondise kohta. Ühest väga heast sõidust ei pruugi piisata, kui mõnel teisel koondiseliikmel tekivad probleemid. Oluline on kõigi kolme sõitja suutlikkus keerulistes tingimustes võimalikult stabiilselt finišisse jõuda.
Ernée rada on tuntud oma nõudliku profiili ja suure publikuhuvi poolest. Rahvuste motokrossil lisandub tavapärasele võistluspingele ka koondise esindamise vastutus. Sõitja ei võistle üksnes enda tulemuse nimel, vaid peab arvestama sellega, kuidas tema koht mõjutab meeskonna üldarvestust.
Eesti 12. koht näitas, et meie sõitjad suudavad tugevas rahvusvahelises konkurentsis arvestatavaid tulemusi teha. Talviku kaheksas koht avasõidus oli seejuures tulemus, mis andis Eesti fännidele põhjust eriti tähelepanelikult kaasa elada.
Sügisesed kestuskrossid nõuavad teistsugust vastupidavust
Kui Rahvuste motokrossil on tähelepanu maailma tippudel, siis Eestis jätkub sügisel võistlemine ka kestuskrossidel. Oktoobris toimunud Paikuse kestuskross on hea näide võistlusest, kus sõitja peab toime tulema muutliku maastiku ja pikema sõiduajaga.
Kestuskrossis ei piisa ainult sellest, et suudad paar ringi väga kiiresti läbida. Tähtis on hoida ühtlast tempot, vältida vigu ja jagada jõudu kogu võistluse peale.
Sügisel võivad tingimused muutuda eriti keeruliseks. Vihm muudab pinnase pehmeks, rajale tekivad sügavad rööpad ning mõni lõik võib iga järgmise ringiga järjest raskemaks minna. Kui oled ise krossirajal sõitnud, tead hästi, kui palju energiat kulub ratta kontrollimisele olukorras, kus pidamine pidevalt muutub.
Ka tehnika peab sellistes oludes vastu pidama. Muda, vesi ja liiv panevad proovile nii jõuülekande, pidurid kui ka vedrustuse. Seetõttu on kestuskrossil ratta ettevalmistus ja sõidu ajal tehtavad otsused vähemalt sama olulised kui puhas kiirus.
Kui külm lubab, kolib võistlus jääle
Talvine mootorrattasport erineb suvisest krossist märgatavalt. Kui kruusarajal tuleb toime tulla pehme pinnase ja rööbastega, siis jäärajal on kõige olulisem küsimus pidamine.
Jäärajasõidus kasutatakse vastavalt võistlusklassile ja reeglitele spetsiaalseid naastrehve, mis aitavad rehvil jäise pinnaga haakuda. Kuid naastud ei tähenda, et sõitja võiks pidamisele mõtlemata gaasi keerata. Kiirendamine, pidurdamine ja kurvide läbimine nõuavad täpsust ning ratta käitumine võib olla harjumuspärasest hoopis erinev.
Eriti tähtis on sujuvus. Järsk gaasi avamine või valel hetkel tehtud liigutus võib rikkuda sõidujoone ja maksta väärtuslikke sekundeid. Kogenud sõitja oskab hinnata, kui palju pidamist konkreetses kurvis kasutada saab.
Eestis sõltub jäärajasõidu hooaeg suuresti ilmast. Looduslikul jääl korraldatavate võistluste puhul peavad tingimused olema ohutud ning liiga soe või muutlik talv võib võistluskalendrisse muudatusi tuua. Seetõttu ei tasu järgmise talve võistlusaegu enne korraldajate kinnitust kindlaks pidada.
Pealtvaataja jaoks pakub jäärajasõit aga põnevat vaheldust. Mootorrattad liiguvad suurel kiirusel pinnasel, kus tavalise tänavarehviga poleks samasugune sõit mõeldav.
Suur osa tööst tehakse ära võistluste vahel
Mootorrattaspordis kipuvad kõige rohkem tähelepanu saama stardid, möödasõidud ja finišitulemused. Tegelikult kulub võistlemisele ainult osa sõitja ja tema meeskonna ajast.
Hea näite annab Jörgen-Matthias Talviku, kes rääkis, kui suur erinevus on tehasemeeskondade võimalustel ja väiksemate tiimide igapäevasel tööl. Kui suurel meeskonnal on iga ülesande jaoks eraldi inimesed, tuleb väiksema tiimi puhul paljude asjadega ise hakkama saada.
See puudutab nii mootorratta hooldamist, varuosadega tegelemist kui ka võistlusteks valmistumist.
Talvekuud annavad võimaluse teha töid, milleks tiheda võistluskalendri ajal alati piisavalt aega ei jää. Mootorratas võetakse põhjalikumalt ette, kontrollitakse kulunud detaile ning vajadusel muudetakse vedrustuse või muude komponentide seadistust.
Sama tähtis on sõitja füüsiline vorm. Motokross nõuab tugevat vastupidavust, head tasakaalu ja võimet säilitada keskendumine ka siis, kui väsimus hakkab mõjutama liigutuste täpsust. Seetõttu kuuluvad hooajavälisesse perioodi jõu- ja vastupidavustreeningud, taastumine ning järgmise aasta eesmärkide seadmine.
Kui kevadel esimesed stardid antakse, selgub sageli, kui hästi talvine ettevalmistus on õnnestunud.
Mida mootorrattaspordi fänn talvel veel jälgib?
Kõik motokrossihuvilised ei piirdu ainult ühe spordialaga. Kui kodune võistluskalender hõreneb, võib tähelepanu liikuda jäähokile, jalgpallile või korvpallile. Need pakuvad talvekuudel tihedat võistlusgraafikut ning võimalust jälgida nii Eesti sportlasi kui ka rahvusvahelisi tippe.
Lisaks mängude tulemustele jälgivad mõned täiskasvanud spordihuvilised ka erinevate võistluste koefitsiente. Näiteks Betmaster panused hõlmavad muu hulgas jäähokit, jalgpalli ja korvpalli. Mootorrattasport selle platvormi spordialade valikusse ei kuulu. Koefitsiendid võivad enne kohtumist muutuda ning need ei anna kindlust, milliseks lõpptulemus kujuneb.
Korvpall on talvisel spordikalendril kindlal kohal. Euroliiga mängud toimuvad läbi sügise ja talve ning Eesti korvpallisõbral on põhjust jälgida ka koduseid klubisid ja rahvusvahelisi kohtumisi. Erinevalt motokrossist, kus võistlused koonduvad enamasti nädalavahetustele, võib korvpall pakkuda põnevaid vastasseise ka keset töönädalat.
Korvpallikohtumiste valikut ja nendega seotud koefitsiente saab vaadata näiteks veebilehel betmaster.ee. Liigade lõikes erinevad nii mängugraafikud kui ka võistlussüsteemid ning meeskondade varasemad tulemused ei taga edu järgmises kohtumises.
Pilgud pöörduvad juba 2027. aasta hooajale
Kuigi sügisel jääb võistlusi vähemaks, algab paljude sõitjate jaoks just nüüd järgmise hooaja kõige olulisem ettevalmistusperiood. Tehnika vajab ülevaatamist, füüsiline vorm arendamist ning meeskonnad peavad paika panema uue aasta plaanid.
Kevadel näeb taas, kes on talvel kõige paremini valmistunud ja millised sõitjad suudavad uuel hooajal sammu edasi teha. Ees ootavad uued stardid, muutuvad rajaolud ja võistlused, kus iga koht tuleb välja sõita.
Seniks pakuvad vaheldust jäärajavõistlused ja teiste spordialade talvine kalender. Mootorrattaspordis pole talv lihtsalt paus kahe hooaja vahel. See on aeg, mil pannakse alus järgmistele tulemustele.
