Vaidla ringrajavõistluse start 1939

Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon (EMF) on 1921. a asutatud Eesti Autoklubi Mootorrattaspordi Sektsiooni õigusjärglane. Sama sektsioon sai Rahvusvahelise Mootorrattaspordi Föderatsiooni (FIM) liikmeks aastal 1932 ja liige oldi aastani 1940, kui Eesti annesteeriti NSV Liidu poolt.

ENSV Vabariiklik Kehakultuuri- ja Spordikomitee lõi seejärel 1941. aastal ENSV Auto-Mootorspordi Klubi, mis hakkas Eestis auto- ja motosporti kureerima.

Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon asutati 1960 ja see kuulus NSV Liidu motoföderatsiooni (MFSU – Motorcycling Federation of Soviet Union), mis omakorda oli FIMi liige, tänu millele Eesti sõitjaid said NSV Liidu koondistes välismaal võistelda.

EMF liikmestaatus taastati FIMis 1992. aastal. Euroopa Mootorrattaspordi Liidu (UEM), praeguse FIM Europe liige on EMF alates 1996. aastast.

Taasiseseisvumise järel registreeriti EMF esimest korda 2. oktoobril 1991 Tallinnas ja siis kandis see Eesti Motospordi Föderatsiooni nime. MTÜ Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon registreeriti äriregistris aga 19. aprillil 1999.

Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Spordi Keskliidu ühinemisel aastal 2001 sai EMF EOK liikmeks.

Eesti mootorrattaspordi tähtsündmused

  • 28. augustil 1921. aastal korraldati Eestis esimene auto-motovõistlus. Kaheksa autot ja kaks mootorratast osalesid 140 kilomeetri pikkusel pikamaasõidul marsruudil Tallinn-Rapla-Tallinn.
  • 16. aprillil 1928 pani Fred-August Olbrei aluse Eesti Motoklubile, mis on praeguse Eesti Mootorrattasspordi Föderatsiooni eelkäija.
  • 1933. aasta oli märgilise tähendusega Eesti mootorrattaspordis. Esmalt toimusid Tallinna hipodroomil esimesed Eesti meistrivõistlused mootorratturite hipodroomisõidus, mis oli üldse meie esimene tšempionaat tehnikaspordis.
    17. septembril korraldati Tallinnas Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringteel esimene mootorratturite ringrajasõidu võistlus Eesti Suursõit ehk Estonian TT.
  • 1947. aastal usaldati Eestile esmakordselt läbi viia NSV Liidu meistrivõistlused mootorispordis. 14.-15. septembril võisteldi ringrajasõidus, 17. septembril aga motokrossis.
  • 20. septembril 1959 toimus Iru-Kloostrimetsa-Kose ringteel esimene Kalevi Suursõit. See võidukihutamine, kus võisteldi 45-l korral, viimati 2006, sai meie mainekaim auto-motovõistlus.
  • 1990. aastal võitis Rene Aas speedway ehk söerajasõidu MM-il hõbemedali, mis on Eesti motosportlaste esimene medalivõit maailmameistrivõistlustelt.
  • 1997. aastal usaldati Eestile esmakordselt MM-sarja osavõistluse läbiviimine. 29. juunil võisteldi Saku-Männiku krossirajal külgvankriga mootorrataste klassis.
  • 1999. aastal krooniti nooruke Aigar Leok esimese Eesti motosportlasena Euroopa meistriks, võites EM-kulla motokrossis 85 cm³ masinaklassis.
  • Tanel Leok tõi 2000. aastal Eestile esimese MM-tiitli mootorispordis motokrossis juunioride konkurentsis 85-kuubikuliste tsiklite klassis. Aasta hiljem võitis ta MM-kulla juunioride konkurentsis 125 cm³ masinaklassis.
  • Saaremaal korraldati esimene FIM-i kalendrisse kuuluva tiitlivõistluse osavõistlus 29. ja 30. juunil 2013, mil Kuressaare lennuväljale rajatud võistlusrajal sõideti supermoto MM- ja EM-sarja osavõistlusel.
  • 2018. aasta 1.-3. juunini toimus Tallinnas ja selle lähiümbruses esmakordselt enduro maailmameistrivõistluste etapp Eestis.

***

EMFi presidendid taasiseseisvumise ajal
1991 – 1992 Jüri Randla (alustas 1988 ENSV ajal)
1992 – 1994 Indrek Toome
1994-1998 Peeter Luik
1998 – Oleg Ljadov
1999 – 2002 Alvar Jaamu
2002 – 2004 Ahto Altjõe
2004 – 2013 Mati Heinsar
2013 – 2019 Andre Sepp
2019 – 2020 (mai) Veiko Biene
2020 (mai) – … Marek Kiisa

***

EMFi peasekretärid taasiseseisvumise ajal
1991 Tiia Viiron
1991 – 1998 Palle Pajupuu
1992 – 2001 Juhan Kunts
2001 – 2004 Toomas Ristlaan
2004 – 2006 Aivo Mälk
2006 – 2013 Veiko Biene
2013 – 2017 Helen Urbanik
2017 – … Rauno Kais

***

EMFi nõukogud/juhatused taasiseseisvumise ajal

1991
Jüri Randla
Martin Kõiv
Richard Laur
Harry Moikov

1998
Oleg Ljadov
Jüri Preobraženski
Heino Aavasalu
A. Laur
Igor Ellison

1999
Alvar Jaamu
Heiti Hääl
Jaanus Kaska
Arno Sillat
Priit Tammemägi

2001
Alvar Jaamu
Heino Aavasalu
Tiit Õun
Mart Lajal
Jaanus Kaska
Kaija Rytkönen
Mati Heinsar

2002
Ahto Altjõe
Mart Lajal
Henni Nassar
Mati Heinsar
Gunnar Kobin

2003
Ahto Altjõe
Mart Lajal
Mihkel Vaks
Mati Heinsar
Gunnar Kobin

2004
Mati Heinsar
Mart Lajal
Tanel Viks
Gunnar Kobin
Mihkel Vaks

2006
Mati Heinsar
Mart Lajal
Tanel Viks
Gunnar Kobin
Mihkel Vaks

2009
Mati Heinsar
Mart Lajal
Andrus Möllits
Gunnar Kobin
Mihkel Vaks

2013
Andre Sepp
Ivar Kiil
Lauri Roosiorg
Indrek Viks
Ain Kuusik

2016
Andre Sepp
Ivar Kiil
Lauri Roosiorg
Indrek Viks
Ain Kuusik

2018
Andre Sepp
Ivar Kiil
Lauri Roosiorg
Ain Kuusik
Karlo Kaares

2019
Veiko Biene
Toomas Triisa
Martin Arumäe
Marko Saareke
Mihkel Osula