Head Eesti Mootorrattaspordi Föderatsiooni liikmed ja motosportlased!
Alates 2024. a 1. juulist on Eestis planeeritud jõustuma mootorsõidukimaks. Eelnõuga on võimalik tutvuda siin:
automaksu-seaduse-eelnou-vtk-197.pdf (documentcloud.org)
Rahandusministeeriumi poolt koostatud Mootorsõidukimaksu seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse järgi on mootorsõidukimaksu eesmärk kehtestada Eestis sõidukitele suunatud keskkonnamaks. Sõidukite kasutamisega kaasneb oluline negatiivne välismõju (tootmissaaste, heitmed, ajakulu, ummikud, õnnetused jm). Seetõttu on maksustamise aluste väljatöötamisel seatud eesmärgiks kasutada sõidukite neid omadusi, mis väljendavad nende mõju keskkonnale – CO2 eriheide, kilovatid ja tühimass.
Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon teavitab selle eelnõu väljatöötamise raames oma liikmeid Eesti Auto Omanike Liidu algatatud petitsioonist seoses motosporti suhtes piisavalt mitte läbipaistva ja võimaliku ebaõiglase sportmootorrataste mootorsõidukite maksustamisega. Väga kõrged uued tulevased mootorsõidukimaksud riivavad tugevalt ka meie motosportlaseid, kes vajavad spordi tegemiseks nii võistlusmootorrattaid kui ka nende transportimiseks suuri ja võimsamaid sõidukeid, suuremate koormatega ohutult ja ökonoomselt üle terve Euroopa liiklemiseks.
Planeeritava eelnõu rakendamine pööraks väga suure tööga rajatud Eesti mootorratta spordi arengu ja ka üldise turu segamini ning muudaks meid tulevikus teiste Euroopa riikidega võrreldes sisuliselt konkurentsivõimetuks. Motosport on nii maailmamajanduse ja kindlasti Eesti kultuuriruumi osa olnud rohkem kui sada aastat ning on otseselt täna EL-i vabaturuga seotud. Tulevikus mootorsõiduki maksu planeeritud kujul kehtestamine sporditegevuseks mõeldud mootorratastele kahandab kindlasti meie võimalusi EMF-i egiidi alla koondunud üheksa motodistsipliiniga professionaalsel tasemel edasi tegeleda. Lisaks sportlikule printsiibile kahandaks uus maksustamine kindlasti meie konkuretsi nii Euroopa kui maailma mastaabis turumajanduslikult.
Hetkel mootorsõidukimaksu seaduseelnõust tulenevad võimalikud maksud mootorratastele ilmselt ületaks juba ka teenitavaid praegu kesiseid kasumeid sportmootorratastelt. Seda lisaks niigi kõrgele 20% käibemaksule, mida planeeritakse tõsta isegi 22% peale, mis on EL-is üks kõrgemaid. See olukord tooks kaasa terve mootorrataste müügi majandusharu languse ja võimendaks veelgi vaid kapitaleksporti ja seeläbi ka tulude vähenemist nii üksikisikutele, ettevõtetele ja riigile tervikuna. Seda eriti olukorras, kus Eestis on tehtud EL tasandil tipptasemel tööd, et inimesed kasutaksid autodest tunduvalt ökonoomsemaid ja keskkonnasõbralikumaid mootorrattaid ja rollereid. Vajame sellele eesseisvale probleemile mõistlikku lahedust, mis tooks riigile makse läbi arengu ja väiksema transpordi jalajälje, mitte läbi kodanikele ja sportlastele lisamaksu kehtestamise . Põhjendamatud maksud toovad kaasa üha kiiremini suurenevad kahjud. Soovime EL-i seadustest ja väärtusruumist kinnipidamist, austamist ja täitmist.
Motosport on rajanud Eestisse oma niši väga piiratud võimaluste ja vahenditega ega pea sellele veel täiendavaid makse õiglaseks ega vajalikuks. Kindlasti oleks mitte-olümpiaalana mootorrattaspordi arendamine täiendavate maksude kehtestamisel teiste Eestis harrastatavate spordialadega võrreldes tulevikus konkurentsivõimetu. Sellist ebavõrdset kohtemist ei saa kuidagi õigeks pidada, sest sportmootorrataste maksustamine oleks vaid ühe valdkonna ühtedele konkreetsetele spordivahenditele suunatud. Samas olukorras on kindlasti nii Autospordi Liit kui ka Veemoto Liit.
Automaksu mootorratastele kehtestamine mõjutab koos tõstetava käibemaksuga otseselt mootorrataste müüki ja loob üha negatiivsemat hoiaku vähemalt 50 000 motospordi ja mootorratastega seotud inimese seas. Ebaseadusliku automaksu kehtestamine kõrge maksukoormusega tingimustes kahjustaks Eesti vanimat ja kahtlusteta mitmekesiseimat alternatiivkultuuri- ja spordivaldkonda Eestis. Sportmootorrattad ei kasuta Eesti teede taristut, mille ehitamisse on motosportlased võrdselt kõigiga panustanud, makstes sarnaselt teistele kütusetarbijatele EL-i ühte kõrgeimat kütuseaktsiisi. Pole mõistlikku põhjust, miks sportvahendid ja motospordi edendajad peaksid täiendava täiesti põhjendamatu maksukoormuse osaliseks saama? Motosportlased on kõrgelt hinnatud ainulaadse Eesti kultuuri rajajad, kes on pühendunud oma alale, kuid konsulteeritud meid mõjutavate otsuste osas meiega ei ole.
Mootorrataste registreerimismaksu pole hetkel küsitavast eelnõust võimalik otseselt välja lugeda, aga lisaks mootorsõidukimaksule vajaks selle eelnõu raames riiklikult lahendamist olukord, kus Eesti on jäänud ainsaks EL riigiks, kus puudub sportmootorrataste register. Küll on meil näitena sportautode register. Mootorimaksu eelnõu raames saaksime maksude osas ka spetsiaalse registri kaudu leida lahendusi.
Eestis ei ole oma 102 aasta pikkuse motospordi ajaloo jooksul väga toetatud ega arvestatud motospordi ja mootorratturitega suuremas plaanis. Eelseisva automaksu kehtestamine sportmootorratastele tundub ebaõiglane ning ei järgi demokraatliku õigusriigi aluspõhimõtteid. Olukorras, kus riik peaks püüdlema elanikkonna pigem mootorratastele ja mootorrolleritele ümber kohanemise poole, mis lahendaks ka tekkinud transpordi- ja CO2 probleeme. Tänane planeeritud mootorsõidukimaks sunnib kindlasti halvemini kindlustatud sportlased istuma ümber vanemale transporditehnikale, mis omakorda toob kaasa taandarengu konkurentsis ja ei aita kuidagi kaasa rohepöördele.
Kutsume Eesti Vabariigi Valitsust üles loobuma mootorrataste ja automaksu kehtestamisest sellisel kujul, mis otseselt kahjustab Eestit õigusriigina, samuti Eesti kultuuriruumi, Eesti spordi, riigi ja rahva huve. Mootorsõidukimaksu eelnõu vajab kindlasti lisa mõju-uuringuid, sest need ei ole uue maksu kehtestamisel antud hetkel piisavad. Seni ei ole eelnõud koostades sisuliselt kompetentsi omavate inimeste ja vastavate katuseorganisatsioonidega argumenteeritud konsultatsioone läbi viidud. Oluline on märkida, et selgusetu on ka riigi tuludesse eelnõuga planeeritud €120M kasutamine. Seda kõige väikseima ja efektiivseima jalajäljega valdkonna pärssimise, mitte reaalse ja päriselt toimiva alternatiivina.
Veelkord, arvestada tuleb, et ees ootavad veel ka kütuseaktsiisi tõstmised ja 22% käibemaks. See oleks motospordi oluline sisendkulu ja väga arvestatav maksupanus tunduvalt suuremas mahus kui motosportlased ühist ressurssi täna kasutavad.
Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon riigi oma alade suurima katusorganisatsioonina palub Vabariigi Valitsust kindlasti eelnõud korrigeerida ja täpsustada ning pidada konsultatsioone. Selleks on sisuliselt ainus võimalus praegu allkirjastada Eesti Auto Omanike Liidu petitsioon, et oleks võimalik asuda valitsusega läbirääkimistesse koos teiste katuseorganisatsioonidega.
Käesolevaga kutsume teid liituma petitsiooniga enne 1. augustit, andes sellele oma allkirja:
PETITSIOON “Ei automaksule!” – Eesti Autoomanike Liit (autoomanikud.ee)
—
Siinkohal toome ära teile ka petitsiooni protseduurilise poole, neile kellel on huvi, mis ja kuidas selle petitsiooniga edasi toimuma hakkab.
Petitsiooni menetlemise mehhanism Riigikogus järgneb kindlale protseduurile. Allpool on ülevaade petitsiooni menetlemise sammudest:
1. Esitamine: Petitsioon tuleb esitada elektrooniliselt või paberil, koos vähemalt 1000 füüsilise isiku allkirjaga. Petitsiooni võib esitada Riigikogu kantseleile või mõnele komisjonile.
2. Vormistamine ja kontroll: Riigikogu kantselei või vastutav komisjon kontrollib, kas petitsioon vastab vorminõuetele ja kas on kogutud piisav arv allkirju. Samuti veendutakse, et petitsioon on esitatud seaduslikult ja vastavalt Riigikogu kodukorrale.
3. Arutamine komisjonis: Kui petitsioon vastab vorminõuetele ja on piisav arv allkirju kogutud, suunatakse see vastutavale komisjonile. Komisjon arutab petitsiooni, võib kutsuda petitsiooni esitaja(d) või teisi asjassepuutuvaid isikuid kuulamisele ja võib paluda lisateavet petitsiooni teemal.
4. Aruanne ja soovitused: Pärast petitsiooni arutamist komisjonis koostatakse petitsioonist aruanne, milles esitatakse kokkuvõte petitsiooni eesmärgist ja arutatud küsimustest. Komisjon võib ka teha soovitusi või ettepanekuid petitsioonis tõstatatud küsimuste lahendamiseks.
5. Arutamine täiskogus: Kui petitsioon on komisjonis arutatud, võidakse see suunata ka Riigikogu täiskogu aruteluks, kus saadakse ülevaade petitsiooni sisust ning komisjoni aruandest ja soovitustest.
6. Otsus: Petitsiooni menetlus võib lõppeda otsusega, milles Riigikogu otsustab petitsiooni teemalise seaduseelnõu koostamise, selle tagasilükkamise või mõne muu tegevuse petitsiooni teemaga seoses.
On oluline märkida, et petitsiooni menetlemise protsess võib võtta aega ning tulemus ei pruugi alati olla petitsiooni esitajate soovitud. Menetluse tulemus võib olla ka negatiivne, kui Riigikogu ei pea petitsioonis esitatud küsimust piisavalt oluliseks või asjakohaseks.
EMF-i nõukogu
EMF-i peasekretär ja spordidirektor
