Kohe, kui aastanumber vahetus, pakkis Eesti enduurosõitja, Miko Põder koos oma kaaskonnaga võistlusmasina bussi ja suund võeti Saksamaale. Sihtpunktiks oli, kodust ligikaudu 1500 kilomeetri kaugusel, Saksamaal asuv Riesa, kus toimus järjekordne FIM SuperEnduro World Championship etapp.
Mis on FIM SuperEnduro?
FIM SuperEnduro on siseruumides peetav ekstreemne motospordiala, mis ühendab kiiruse, tehnilise täpsuse ja puhta adrenaliini. Hooaeg kestab detsembrist märtsini ning koosneb tavaliselt 7–8 etapist. Võistlused toimuvad areenidel, kuhu mahub 4500–18 000 pealtvaatajat. Koos eelsõitudega on sisustatud kogu päev, algab see avatseremoonia ning mitmete publikule suunatud kõrvalüritustega, mille finaaliks on enam kui kolm tundi finaalsõite, kokku kaheksa ülipõnevat võistlussõitu. Võistlusklassideks on World Championship Premier-, Junior- ja Youth-klassidest ning tavasportlastele Europe European Cup.
Eesti oludes on SuperEnduro treeningtingimused paratamatult piiratud. Spetsiaalseid SuperEnduro radasid leidub vaid kaks: Sadala ja Epra rajad ning talvisel ajal sisetingimustes ei ole neid üldse. See tähendab, et vajalik kogemuste pagas tuleb kokku panna koduhoovi rajatud üksikutest elementidest ning hard enduro radadel treenimisest. See pole ideaalne, kuid see karastab – sunnib olema loominguline, täpne ja vaimselt vastupidav.
Just seetõttu on FIM SuperEnduro Europe Cup sarjas osalemine hindamatu väärtusega. See annab võistlejale vajaliku stardikindluse, rutiini ja võistlusnärvi, et tulevikus edukalt kaasa lüüa FIM Hard Enduro World Championship etappidel.
Riesa etapp – tihe konkurents ja karm rada
SuperEnduro võistlused on tõelised publikumagnetid ning ka Riesas olid tribüünid täis. See peegeldus otseselt ka rajal: konkurents oli äärmiselt tihe ja eksimisruumi sisuliselt ei olnud ning iga väiksemgi komistus karistati konkurentide poolt positsiooni ülevõtmisega kohe ära. Väga tehniliste elementidega rada nõudis maksimaalset keskendumist ning finaali jõudmiseks oleks tulnud teha isiklikke piire ületav sooritus. Seekord Mikol finaal ei õnnestunud ennast välja sõita.
Finaali mitte jõudmine Mikot rivist välja ei löönud, tuli võistlusest võtta maksimum mis sai, kohaneda välisvõistluste pingega ja saada juurde kogemust. Siht on hoopis jõuda FIM Hard Enduro Gold klassi ja teha seal arvestatavaid tulemusi. SuperEnduro etapid on selle tee loomulik osa, isegi siis, kui tulemus ei ole alati see, mida stardis soovitakse.
Töö käib FIM HardEnduro etappide nimel.
Kui rahakott ja võimalused lubavad siis on eesmärk osaleda veel mõnel etapil näiteks Itaalias. Lisaks eelmainitule siis ka Eesti raskeim Hard enduuro võistlus I’DO ja Soomes SISU Exrteme. Üks võistlus nädalavahetus tähendab igapäeva tööst eemal olemist ning selle hulka jääb ka 3-4 tööpäeva, lisaks tuleb tähelepanu pöörata võstlusjärgsele taastumisele.
Täna südatalvel teeb Miko ja tema kaaskond aktiivselt tööd selle nimel, et saada kokku vajaminev eelarve, mis looksid eelduse, osalemiseks võimalikult paljudel FIM HardEnduro võistlustel. Kindlasti on plaanis osaleda juunis toimuval RedBull Romaniacsil, hilissügisel Türgis toimuval Sea to Sky ning sarja uue riigina Rootsis, augustis toimuv etapp.
