Jaanus Saarmaa teenis eelmise hooaja viimase etapi meeletu pingutuse eest kahtlemata ära kuldse mutrivõtme. Oma oskustega aitab ta meelsasti teisigi.
Sünniaeg: 07.09.1989.
Tsikkel: GSX-R 600 K6
Võistlusnumber: 108
Klubi: Suzuki Team Estonia
Klass: Superstock 600
Saavutused:
2020 EMV Superstock 600 üldarvestuses II koht
2020 BCRC Superstock 600 üldarvestuses III koht
2018 EKV B1200 üldarvestuses II koht
Kuidas jõudsid ringraja juurde ja kuidas on su võidusõitja tee kulgenud?
Motosport on mind alati huvitanud ja nüüdseks on saanud sellest elustiil, motospordiga on seotud minu töö ja hobid. Tõuke ringrajaspordiks andis uue Pärnu ringraja valmimine, siis tulin 2013. aasta esimesele võistlusele enda tänavarattaga Suzuki GSX-R 600 K5. Juba esimesel etapil tuli C-klassi kvalifikatsioonivõit ning alates sellest olen võistelnud igal aastal, erineva töömahu (125cc- 1100cc) ja erineva aastakäigu ratastega. Olen osalenud paljudes klassides, retrost kuni paari hooajani külgvankri korvis.
Alati on rattaks olnud Suzuki, mis pakub mulle jätkuvalt suurepäraseid sõiduelamusi, ma usaldan selle masina võimekust ja kvaliteeti. Olles ise motomehhaanik, on mul võimalik kogu tehnilise poolega ise tegeleda, mulle meeldib tsiklile häälestust leida ja seda võistlusteks ette valmistada. Loodan, et minu teadmistest ja oskustest on ka teistele ringrajasõitjatele kasu.
Milline on su elu parim võidusõit? Kõige keerulisem?
Kaheksa aasta jooksul on ägedaid võidusõite palju olnud, näiteks külgvankrite klassi meeldejäävaim võistlus oli 2019. aastal IRRC etapp Imatra tänavaringrajal, rahvusvahelises konkurentsis koos legendaarse ringrajasõitja Tarmo Templiga.
2020. aasta Bikernieki võistlus oli mulle isikliku arengu seisukohalt oluline, sest suutsin keerulistes oludes külma närvi hoida ja sõitsin hea aja, hoolimata kunagisest raskest kukkumisest samal rajal. Samuti eelmise aasta viimane etapp Pärnus, kus pidin pärast 200 km/h toimunud õnnetust paari tunniga sõidukõlbuliku ratta ehitama ja kindlustama sellega poodiumikoha.
Kõige meeldejäävamad sõidud ongi need kõige keerulisemad, kus tuleb ennast ületades hakkama saada tehniliste probleemide, kukkumiste, raskete ilmastikuolude ja tugevate konkurentidega. Kui see õnnestub, siis ongi tegemist parima võidusõiduga.
Milline on su lemmikrada?
Kõik rajad on huvitavad. Mulle meeldib, kui saan sõita erineva iseloomuga radu, tulevikus soovin kindlasti rohkem ka välisradadel võistelda. Üks ägedamaid kogemusi siiani on vastvalminud KymiRing Soomes.
Mis sulle võidusõidu juures kõige enam meeldib?
Hea võidusõit oma erinevate võistlusmomentide ja pingeliste situatsioonidega on mulle ringiajast olulisem, samuti hindan tugevaid konkurente, kellega on tore võistlustel kokku saada ja koos rajal kihutada. Võidusõit muutab iga aastaga järjest põnevamaks ja 2020. aasta edukas hooaeg andis veelgi hoogu juurde.
Kes on motospordis sinu eeskujuks?
Eesti ringrajasõitjatest tooksin välja kõval tasemel sõitnud Endel Kiisa, kes suutis piiratud võimalustega maailmatasemel sõita. Kindlasti on eeskujuks järjekindel Tarmo Tempel, kes on 40 aastat järjest võistelnud ja teeb seda jätkuvalt heal tasemel.
Välissõitjatest on huvitav jälgida Jack Milleri sõitu — tema omapärast sõidustiili ning humoorikat (kuid samas tõsist) suhtumist ringrajasporti. Ajaloost võiks mainida ka Austraalia tippsõitjat Wayne Gardneri, kes kasinate olude kiuste suutis tõusta maailmameistriks. Ja muidugi ka John Surtees, kes võis sõita ükskõik millega ja teha seda väga kiiresti.
Kas MotoGP või World Superbike?
Tehnika poolest väga erinevad sarjad, mõlemal on oma võlud. Ratastest meeldivad rohkem prototüüp-rattad, sest nende tehnoloogiline tase on väga kõrge ja MotoGP sarjas sõidab muidugi ka maailma parim võidusõidu ratas Suzuki. Kui superbike sarjadest üldisemalt rääkida, siis on sümpaatseim Briti Superbike, sest see nõuab sõitjalt kõige rohkem. See on klass, kus tsiklid on kerged, mootorid võimsad ja gaasi keerates armatuuris tuled ei vilgu.
Mida on vaja selleks, et ringrajal kiire olla? Kas sinul on see omadus olemas?
Motospordis sõltub kiirus väga paljudest erinevatest teguritest. Kõik algab sellest, kui palju on sõitjal tahtmist ja võimalust ringrajasõidule panustada. Kiireks ringiajaks peab olema hea ratas, oludele sobiv seade, sõitja oskuslik sõidutehnika ning füüsiline ja psüühiline valmisolek. Oluline on ka stabiilsuse hoidmine, ei piisa ainult ühest kiirest ringist.
Tegemist on kuluka alaga ja vähesed saavad endale lubada väga head tehnikat ja piisavalt treeninguid. Meil on andekaid sõitjaid, kes vähese trenni ja keskpärase tehnikaga väga kiiret aega suudavad sõita, samuti on neid, kes kiireks ringiajaks palju tööd peavad tegema. Arvan, et mina kuulungi pigem nende hulka, kelle kiire ringiaeg sõltub 10% andekusest ning 90% on seal tõsist tööd ja pühendumist.
Mida teeksid võistluste korralduses teisiti?
Ma teeksin ringrajale klassi, kus saaksid sõita ka need huvilised, kellel ei ole võimalik olemasolevates kulukamates klassides osaleda. Eeskujuks võiks tuua Suurbritannia, kus on juba aastakümneid tehtud nn. säästuklasse. Meil ei mõelda sellele, kuidas sporti harrastajatele soodsamaks teha. Taskukohasem klass muudaks ringrajasõidu kättesaadavamaks, tooks loodetavasti juurde sõitjaid ning muutuks seeläbi ka pealtvaatajatele (ja seeläbi ka sponsoritele) atraktiivsemaks. Rohkem võiks korraldada ka kohalikke, ainult mootorratastele mõeldud rajapäevi.
Millised on su plaanid 2021 hooajaks? Kus võistled, mis on eesmärgid?
Tahan ka sel aastal pakkuda kaasvõistlejatele korralikku lahingut, eesmärgiks on igal võistlusel anda endast 100% ja sõita maksimaalne võimalik tulemus. Plaanin sõita EMV Superstock 600 klassi, lisaks tahaks kaasa teha ka mõned Soome võistlused.
